Prandi küla arengukava
aastateks 2014 kuni 2019
SISUKORD
- SISSEJUHATUS
- KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD
2.1 PRANDI KÜLA AJALOOLINE TAUST
2.2 KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS
2.3 KÜLA LOODUSLIKUD OLUD
2.4 KÜLA MAJANDUSLIKUD OLUD
2.5 KÜLA INFRASTRUKTUUR
2.6 KÜLAELANIKKOND
2.7 KÜLA INIMKAPITAL
2.8 KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ
2.9 HINNANG KÜLA OLUKORRALE (SWOT-ANALÜÜS)
2.10 KÜLA KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID
2.11 KÜLASELTSI LIIKELISUS TEISTES ORGANISATSIOONIDES
- KÜLA VAJADUSED
3.1 ELULINE VAJADUS
3.2 ARENGUVAJADUS . - KÜLA TULEVIKUPILT
4.1 ELANIKKOND
4.2 INFRASTRUKTUUR
4.3 HEAKORD
4.4 MAJANDUS - KÜLA ARENGULISED EELISTUSED JA ÜLESANDED NENDE SAAVUTAMISEKS
5.1 ELANIKKOND JA ÜHISTEGEVUS
5.2 INFRASTRUKTUUR, HEAKORD
5.3 ETTEVÕTLUS
5.4 INFO, MAINEKUJUNDUS
5.5 KÜLALIIKUMINE
1. SISSEJUHATUS
Käesolev Prandi küla arengukava on koostatud aastateks 2014 – 2019 ning see paneb paika Prandi küla tulevikuvisiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid.
Küla arengukava koostamisega on tegeldud alates 2007 aastast ning selle eestvedajaks on olnud MTÜ Prandi küla ja allikad. Prandi küla arengukava koostamisest on osa võtnud läbi koosolekute ja arutelude enamik külaelanikest. Külaelanikele ja nende peredele on e-posti kaudu välja saadetud küla arengukava projekt, kus soovijatel on olnud võimalus parandusi ja ettepanekuid teha. Igal aastal on külaseltsi poolt korraldatud külakoosolekuid, millesse on kaasatud küla aktiivsemad elanikud. Küla esindaja Õnne Põllumets on läbinud küla arengukava koostamise koolituse.
Arengukava koostamisel on arvestatud Koigi valla arengukavaga aastateks 2007 – 2017. Kasutatud on Koigi vallas olemasolevat informatsiooni elanikkonna kohta. Lähtutud on ka MTÜ Kodukant Järvamaa strateegiast ja Eesti Külaliikumise Kodukant juhendmaterjalidest.
2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD
Prandi küla peamisteks väärtuseks on tema elanikkond, kaunis loodus koos allikajärvega ja ka aktiivne külaselts.
Prandi külaselts MTÜ Prandi küla ja allikad on asutatud 13.09.2006. a. 26 asutajaliikme poolt.
Külaseltsi eesmärkideks on arendada külaelu, seista küla ja külaelanike huvide eest, väärtustada külakeskkonda ja korraldada kultuuriüritusi.
31.12.2013. a. seisuga kuulub külaseltsi 45 liiget.
MTÜ Prandi küla ja allikad on MTÜ Järva Arengu Partnerid liige ja MTÜ Kodukant Järvamaa liige. Samuti on liitutud Järvamaa turismiklaster võrgustikuga.
2.1. PRANDI KÜLA AJALOOLINE TAUST
Seni teadaolevalt esmakordselt on Prandi küla kirjalikes allikates mainitud 1403 aastast või veelgi varasemast perioodist pärit dokumendis, mis praegu paikneb Rootsi Riigiarhiivis.
1564. a. on Prandi küla mainitud Mäo mõisa vakuraamatus Kardenay (eestipäraselt Kardina) nime all.
17. sajandi algul rajati külasse mõis ja sellest alates hakati küla ja mõisa selle omaniku Hinrich Brandti (saksa keeles ka Brandten) järgi Prandiks nimetama. Küla nimena kasutati kuni 1760. aastateni paraleelselt Prandiga veel ka Kardina nime.
1834. aastal ostis Prandi mõisa Koigi mõisnik Otto Magnus von Grünewaldt. Tema ajal mindi mõisa põllumajanduses üle mitmeväljasüsteemile, mis eeldas mõisamaade suurendamist ning tõi kaasa talupõldude mõisastamise. Sel eesmärgil likvideeris Otto Magnus von Grünewaldt Prandi küla majapidamised ning kolis senised elanikud ümber Veskiaru, Sõrandu ja Sigapusma külla. Küla maad mõisastati ning ribaspõllud muudeti suurteks põlluväljadeks
Seniste taluhoonete asemele rajati suured mitmepereelamud (moonakatemajad) kuhu pandi elama moonakad. 1846. aastal mindi Prandi mõisas teorendilt üle raharendile.
1919. a. riigistati äsja loodud Eesti Vabariigi poolt Prandi mõis koos Koigi ja Laimetsa mõisatega.
1920-1922 aastatel jagati Eesti riigi poolt Prandi külas asundustalusid. Talude suurused kõikusid enamasti 20-30 ha vahel, kuid oli ka suuremaid talusid. Enamik talu saanutest said endale vaid põllumaa ja metsa, vajalikud taluhooned ja aiad tuli ise rajada. Põldudel kasvatati enamasti teravilja, loomadest kasvatati põhiliselt lehmi ja pulle, lisaks veel sigu, lambaid, hobuseid ning ka kanasid. Piim veeti Koigi meiereisse. Talumetsadest tehti müügiks küttepuid.
1939. a. põllumajandusloenduse andmeil asus külas 33 majapidamisüksust.
II Maailmasõja ajal mobiliseeriti Prandi külas külamehi sõjaväkke nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu võimude poolt. Oli ka neid peresid, kust üks vend võeti saksa väkke ja teine nõukogude väkke. Osadel inimestel õnnestus mobiliseerimnise eest metsa pakku põgeneda.
1941. a. juulis ja augustis seisis sõjarinne mitme nädala jooksul Prandi küla piires ja seal toimusid verised lahingud. Küla käis vaenupoolte vahel mitu korda käest-kätte. Lahingumõllus põletati maha pooled talumajadest, samuti hukkusid paljud kariloomad. Elumaja põlengus hukkus ka ühe talu peremees.
Mitmetel külaelanikel õnnestus koos kariloomadega lahingute eest ümbritsevatesse metsadesse pakku minna.
Nõukogude võimu ajal hakati Prandi külas ja selle ümbruses kolhoose looma 1949. aasta küüditamise järgselt. 31. märtsil 1949. a. moodustati Prandi küla enamikest taludest Sangari kolhoos.
7. aprillil 1949. a. moodustati Koigi kolhoos, kuhu hakkasid kuuluma küla põhjapoolsed talud.
1950. aasta suvel liideti kolhoosid Sangar, Koigi, Tamsi ja Linda vastavalt kõrgemalt poolt tulnud instruktsioonidele kokku ühiseks Stalini nimeliseks kolhoosiks.
1950-ndate aastate algul liideti kolhoose uuesti. Koigi Stalini nimelise kolhoosi, Kareda Kirovi nimelise kolhoosi ja Sõrandu-Silmsi Tasuja kolhoosi liitmisel moodustus suur ühismajand – kolhoos Kalevipoeg.
1990-ndatel aastatel, peale Nõukogude võimu lakkamist, Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ning suurte ühismajandite lagunemist hakkasid mitmed külaelanikud entusiastlikult talusid taastama ja põllumajandusega tegelema. Paraku kulges kõik läbi raskuste ja tänaseks päevaks on suur osa talupidamisega tegelema hakanutest sunnitud tõdema, et väiketalupidamine ennast sellisel kujul ära ei tasu.
Käesoleval ajal ongi enamik küla põldudest antud suurtele põllumajandusühistutele harida. Küla majapidamistes kasvatatakse oma tarbeks vähesel määral kartulit ja köögivilja. Kariloomi on külasse vähe alles jäänud – vaid kahes talus kasvatatakse veel lambaid ja veiseid.
2.2. KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS
Prandi küla asub Järvamaal, Koigi vallas, Tallinn–Tartu maantee ääres. Kaugus Tallinnast on 100 km ja Tartust 89 km.
Küla asub vallakeskusest Koigist ca 3 km kaugusel ning maakonnakeskusest Paidest 15 km kaugusel.
Küla piirneb lääne suunas Paide valla Veskiaru ja Seinapalu külaga ning põhja suunas Nurmsi külaga. Ida- ja lõuna suunas asub Koigi valla Koigi küla.
Küla läbib Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja 3,4 km pikkune Mäe-Prandi kõrvalmaantee.
2.3. KÜLA LOODUSLIKUD OLUD
Külatüübilt on Prandi küla hajaküla, kus taluõuede vahel laiuvad põllud ja karjamaad. Maastik on tasane.
Prandi küla on tuntud külas paiknevate looduskaitse all olevate Prandi allikate poolest, millest saab alguse Pärnu jõkke suubuv Prandi jõgi.
Prandi allikate põhjakaldal asus kunagi Prandi mõis, mille peahooneid säilinud ei ole. Endise mõisakeskuse kohal, allika põhjakaldal, asuvad tänapäeval 1,8 ha suurune lehtpuuenamusega park ja külaplats.
Prandi allikate lähedalt algab Neeva-Prandi soo, mida läbib käänuline Prandi jõgi.
Prandi allikad koosnevad kahest veekogust – Prandi Allikajärvest ja Prandi Suurallikast.
Prandi Allikajärv on laugete nõlvadega 1,1 m sügavune 1,4 ha suurune looduslik allikatoiteline järv, mille paeses, mudase kattega põhjas on rohkelt allikaid. Kaldad on osaliselt soostunud.
Järve suubub vesi ka Prandi Suurallikast, mis kujutab endast mitme tõusuallikalehtriga 1,5 m sügavust, 40 m laiust paese põhjaga järvikut. Suurvee ajal on selle vooluhulk üle 100 l/s. Allikate vooluhulk on võrdlemisi püsiv.
Prandi allikad asuvad Pandivere Veekaitseala sihtvööndis. Allikad on riikliku kaitse alla alates 1966. aastast.
Looduskaitseala eesmärk on Prandi allikajärve ja Prandi jõe, lamminiitude, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude, siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, rohundite-rikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning kaitsealuste taime- ja linnuliikide kaitse.
2.4. KÜLA MAJANDUSLIKUD OLUD
Külas on ettevõtlust vähe. Ühe talu peremehel on pottsepatöödega tegelev ettevõte ja teise talu perenaisel väike bussitranspordi ettevõte.
Vaid kahes talus kasvatatakse veel loomi – lambaid ja veiseid.
Taludes kasvatatakse oma tarbeks vähesel määral kartulit ja köögivilja. Enamik küla põldudest on antud harida Koigi põllumajandusühistule OÜ Koigi.
Kuna külas töökohti peaaegu polegi ja asukoht on transpordi suhtes soodne (Tallinn-Tartu maantee ääres, maakonnakeskusesse Paide 15 km), siis tööl käivate inimeste töökohad asuvadki suuremates lähemalasuvates keskustes – Paides (15 km), Koigi keskuses (3 km) ja Imaveres (13 km).
Enamik külaelanikest on pensionipõlve pidavad vanemad inimesed või peatselt pensioniikka
jõudvad inimesed. Mitmeid talukohti kasutatkse suvemajadena ja mitu talukohta on päris tühjaks jäänud ning on müügis.
2.5. KÜLA INFRASTRUKTUUR
Vallavalitsus, kool, lasteaed, arstipunkt, kauplus ja postkontor asuvad külast 3 km kaugusel Koigi alevikus.
Küla läbib asfaltkattega riikliku tähtsusega põhimaantee klassi Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, mis on tulevikus plaanititud ehitada 4-realiseks I klassi maanteeks.
Samuti läbib läbib küla riikliku tähtsusega kruusakattega Mäe-Prandi kõrvalmaantee, mida Järva Teed hoiab pidevalt korras. Suveperioodil hööveldatakse teekatet ja niidetakse teeääri, talveperioodil hoitakse tee lumevaba.
Kohaliku tähtsusega Koigi valla hooldada olevad teed vajaksid enam tähelepanu ja korrastamist. Teed on enamjaolt kruusakattega, kuid osa väiksemaid teid on halva seisukorra tõttu sügiseti ja kevadeti raskesti läbitavad. Ka kohaliku tähtsusega teedel niidetakse Koigi valla korraldamisel teeääri.
Bussiliiklus läbib Prandi küla mööda Tallinn-Tartu maanteed. Lähimad bussipeatused on Prandi bussipeatus ja natuke kaugemal asuv Koigi bussipeatus. Veel mõni aeg tagasi oli Prandi või Koigi bussipeatuses peatuv ühistranspordiliiklus väga hõre, kuid momendil on see suhteliselt hea.
Käesoleval hetkel viib külast hommikuti lapsi vallakeskusesse kooli koolibuss.
Küla on täielikult elektrifitseeritud, kuid probleeme on olnud elektrivoolu pingekõikumisega, sest pinge on kohati madal. Elektriliine ja alajaamu on osaliselt renoveeritud, mistõttu elektrivoolu kvaliteet on paranenud, kuid see ei rahulda veel kõiki tarbijaid. Tormidega esineb tormikahjustuste tõttu küla elektivooluta olemist.
Mobiiliside on kõikjal olemas, kuid erinevate mobiiliteenusepakkujate andmesidekiiruse kvaliteet on erinev. Juurdepääs internetile on olemas – kuigi igasse majapidamisse ei vii sidekaableid, on seal siiski võimalik kasutada õhu teel levivat internetti.
Kõikides majapidamistes on olemas oma kaevud. Esineb nii puurkaevusid kui ka salvkaevusid.
Enamikes taludes puudub nõuetele vastav kanalisatsiooni heitvete ärajuhtimine – kogumiskaevud ja imbkaevud.
Toetudes Koigi vallavolikogu määrusele nr. 13, 09.08.2007, mis käsitleb jäätmehoolduseeskirju Koigi vallas, on Prandi külas enamus majapidamisi liitunud korraldatud jäätmeveoga.
Küla keskele lipuplatsi juurde on paigaldatud pakendite kogumiseks konteiner.
Peaaegu igas talus on oma sõiduvahend. Selle puudumisel korraldavad vajaminevad sõidud vanemale põlvkonnale põlvkonnale nende lapsed või ka sõbralikud naabrid.
Suviseks külarahva kooskäimise kohaks on rajatud tantsulava, lõkkekoha ja paadisillaga külaplats, mis asub Prandi allikate ääres. Külaplatsil toimuvad ka suvised meelelahutusüritused, mis on väga menukaks saanud kogu ümbruskonnas.
Allikate äärde on rajatud veel taimi kirjeldavate siltidega loodusrada.
Külaplatsi kõrvale on europrojektide ja Koigi valla toel rajatud külamaja, mis võimaldab külaseltsile aastaringset sihipärast tegevust (üritused, koosolekud, seminarid, ringid jne).
Külamaja on palkhoone. Esimesel korrusel on suur 140 m² saal, köök, fuajee, saun, teisel korrusel on puhkeruum ja suur katusealune saal.
Külamaja on leidnud väga aktiivset kasutust. Seal toimuvad küla ühisüritused, samuti saavad külaelanikud pidada seal oma tähtpäevi. Ka teistel soovijatel (ümberkaudsetel eraisikutel ja organisatsioonidel) on võimalik külamaja kasutada ürituste ja tähtpäevade jaoks ning peale külaseltsi enda ürituste on majas korraldatud koosolekuid, pulmi, juubeleid, sünnipäevi, seminare, konverentse, õpitubasid.
Külamaja juurde on rajatud veel grillikoda, puukuur ja maakividest suitsuahi.
Küla keskel, mõisaaegse talli müüride ääres asub külaseltsi poolt rajatud lipuväljak ja külakaart koos teadetetahvliga.
Kogukonna liikmete ning avalikkuse paremaks informeerimiseks on loodud külaseltsi ja külaelanike tegevust kajastav veebileht.
2.6. KÜLAELANIKKOND
Majapidamised asuvad külas hajali – külatüübilt on tegemist hajakülaga.
Prandi küla on suhteliselt väike küla, kus on 28 majapidamist. Nendest neljas majapidamises elavad inimesed suviti ja viis majapidamist on jäänud päris tühjaks.
Külas elab 44 inimest, nendest naisi on natuke rohkem kui mehi ja 7 koolis-lasteaias käivat last. Enamik küla inimest on pensioniealised või kohe pensioniikka jõudmas. Rahvuse järgi on kõik külaelanikud eestlased.
Külategevusse on haaratud perede kolm põlvkonda. Nii saab tekkida küla järjepidevus, ühendada vanade tarkuse ja noorte tegusususe. Iga pere toob külaüritusele kaasa ka oma sõpru ja tuttavaid, nii et küla tegemistega haaratud isikute ring on lai. Küla üritustest ja ettevõtmistest võtab aktiivsemalt osa 70-80 inimest enamikest külaperedest ja nende sõprade hulgast.
Suviti toimuvad külaplatsil külaseltsi korraldatud rahvarohked meelelahutusüritused, mis on kogu ümbruskonnas väga populaarseks saanud. Üritustele tullakse nii naaberküladest kui ka kaugemalt maakonnast.
2.7. KÜLA INIMKAPITAL
Prandi külas elavate inimeste ja ka nende pereliikmete hariduslik tase on küllaltki kõrge. Samuti elab külas väga mitmekülgsete kutseoskustega inimesi. See on potensiaal, mida on võimalik ära kasutada küla arengu huvides.
Prandi külas on heade kutseoskustega inimesi väga erinevatelt tööaladelt: üks inimene
töötab maakonnalehe juures, veel on elektrik, pottsepp, turvatöötaja, mitmed mehhaanikud, autojuhid, traktoristid, müüjad, lasteaaednikud, õpetajad, juuksurid, ettevõtlusega tegelevad inimesed jne.
Kuna Prandi külaelanike peredes on esindatud väga erinevate ametitega ja haridusega inimesi, siis on see külaelu arengule igati positiivselt ja mitmekülgselt mõjunud.
2.8. KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ
Prandi külaelu uueks ärkamisajaks saab lugeda 2006 aasta suve, mil otsustati külaelanike poolt korraldada külakokkutulek. Selleks ürituseks läbiviimiseks otsustati korda teha endine külaplats, mis oli külas kunagi aastaid tagasi olemas olnud, kuid selleks ajaks oli võsa täis kasvanud. Ajalooliselt on taoliseks kokkusaamise kohaks olnud Prandi allikate äärne ala. Külaplatsi korrastamisel võeti maha võsa, tasandati pinnast. Kokkutuleku jaoks püstitati ajutised ehitised. Külarahva tahtest ja tegemistest oli näha, et oli saabunud aeg külaelu üheskoos edasi arendada.
13.09.2006 a. moodustati külaelanike poolt mittetulundusühing (külaselts), millele pandi nimeks MTÜ Prandi küla ja allikad. MTÜ asutajaliikmeteks oli 26 inimest. 31.12.2013. a. seisuga kuulub külaseltsi 45 liiget. Liikmete hulgas on nii külaelanikke, kui ka nende perede liikmeid ja ka sõprasid ning inimesi teistest piirkondadest. Neid kõiki inimesi ühendab see, et neile on oluline Prandi küla areng.
Külaelanike ja külaseltsi liikmete ühistööna ja europrojektide ning kohaliku valla toetusel on allikaäärse külaplatsi juurde rajatud külamaja. Lisaks on veel rajatud Prandi allikate äärde 1,8 km pikkune osaliselt laudkattega loodusrada, kuhu on paigaldatud taimi tutvustavad sildid. Veel ehitatud paadisild, tantsupõrand koos lavakaarega, lõkkeplats, autode parkimisplats, grillmaja, puukuur, maakividest suitsuahi, WC. Kaardistatud on Prandi looduskaitseala. Samuti on paigaldatud informatiivsed suunaviidad ja on ehitatud kiik. Iga talu elanike poolt on istutanud külaplatsi äärde puu. Küla keskele on ehitatud kivimüüritis, millel on külakaart, paigaldatud on lipumast.
Külaseltsi hooldada ca 2,5 ha suurune maa-ala. Hooldataval ala korraldatakse kevadeti talgupäev ja suveperioodil iganädalane niitmine, kus vabaatahtlikult kokkulepitud graafiku alusel käiakse kordamööda niitmas.
Selleks, et korraldada üritusi ja luua uusi väärtusi, on külaseltsi poolt kirjutanud erinevatesse programmidesse 22 projekti, mida on rahastatud ja millega on külasse toodud investeeringuid üle 320 000 euro (üle 5 miljoni krooni) väärtuses.
Kohaliku Omaalgatuse Programmile (KOP) on kirjutatud 10 projekti:
Projekt: „Tere tulemast Prandi külla“
Projekt: „Kõik inimese heaks“
Projekt: „Võrdsed võimalused kõigile laulmiseks ja tantsimiseks Prandi laululaval ja heakorrastatud looduses“
Projekt: „Prandi grillkoda“
Projekt: „Heakorrastatud Prandi“
Projekt: „Kõik küla heaks”
Projekt: „Õhksoojuspump Prandi külamajja”
Projekt: „Tule Prandi külla”
Projekt: „Prandi küla – Aasta Küla 2011 tutvustamine“
Projekt: „Kappide ja laudade soetamine”
Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on kirjutatud 2 projekti:
Projekt: „Prandi loodusraja rekonstrueerimine“
Projekt: „Prandi loodusraja hooldamine ja edasiarendsamine“
PRIA meetmesse 3.2 (Külaelu uuendamine ja arendamine) on kirjutatud 3 projekti:
Projekt: „Prandi külamaja ehituse I etapp“
Projekt: „Prandi külamaja turismiinfopunkti II etapi ehitus”
Projekt: „Prandi külamaja turismiinfopunkti III etapi ehitus”
LEADER meetmesse 2 (Kogukonna arengu meede) on kirjutatud 5 projekti:
Projekt: „Prandi külamaja sisustus”
Projekt: „Prandi külamaja küttekolde ehitamine koos korstnaga”
Projekt: „Tere tulemast Prandi külla”, Järvamaa küladepäev
Projekt: „Avatud külaväravad”
Projekt: „Prandi külamaja sisustus“
LEADER meetmesse 1 (Elukeskkonna arendamise meede) on kirjutatud 2 projekti:
Projekt: „Prandi küla tuletõrje veevõtukoht“
Projekt: „Ühe küla elu. Prandi küla lood”
Projektidesse on paigutatud ka mittetulundusühingu enda rahalisi vahendeid. Koigi Vallavalitsus on külaseltsi tegevust toetanud tegevustoetuse näol.
TRADITSIOONIDEST
Igal suvel korraldatakse paar üritust, millest on võimalik osa võtta kõikidel inimestel ka väljaspoolt Prandi küla. Need üritused on kujunenud väga populaarseks ja rahvarohkeks.
Koos külarahvaga tähistatakse ühiselt jaanipäeva ja jõulupühi.
Igal kevadel korraldatakse külaplatsi korrastamise talgud.
Olemas on oma Prandi laul, logo ja moto.
Prandi külaelanikud ei ole siiani valinud külavanemat. Seni on küsimusi ja probleeme lahendanud külaaktiiv. Kui on olnud vaja küla või külaseltsi esindada, siis on seda ülesannet täitnud tavaliselt külaseltsi juhatuse liige ja eestvedaja Õnne Põllumets.
Koostöö Koigi vallaga on väga heal ja mõistval tasemel. Tegutsetakse ühise eesmärgi nimel teineteist toetavalt.
Oma tegemistes on külaselts toetunud ka teistele ettevõtetele, organisatsioonidele, MTÜ-dele (MTÜ Kodukant Järvamaa, Järvamaa Keskkonnateenistus, Sõrandu külaselts, Päinurme külaselts, Koigi kultuuriselts, Koigi Põhikool, Koigi lasteaed Kalevipoeg, OÜ Koigi, OÜ Invester, AS Järva Teed jt.)
2.9. HINNANG KÜLA OLUKORRALE
SWOT-ANALÜÜS
TUGEVUSED
|
NÕRKUSED
|
VÕIMALUSED
|
OHUD
|
Küla aktiivgrupi ning koostööalti elanikkonna ühistegevusena on Prandi külal eeldusi külaelu püsimajäämisele ning väärtustamisele. Arenemisvõimelised külaelanikud suudavad ära kasutada õppimis- ja rahastamisvõimalusi. Tuleb kaasa aidata ja soodustada, et külaelu eestvedajatele tekiks järelkasvu – uusi aktiivseid liikmeid, kes vajadusel võtaks külaelu eestvedamise oma õlgadele.
Küla territooriumil asub Prandi looduskaitseala, mis annab külale võimaluse liituda maakonna turismiketiga. See omakorda loob võimalused ettevõtluse arenguks. Teiselt poolt paneb looduskaitseala suured nõuded küla korrasolekule ja annab tõuke edasiarenemisele. Kaunis looduskeskkond annab arengueeldused turismiettevõtluse arenemisel. Küla külastatavuse suurenemine soodustab külaelanike ühistegevust ning turismiettevõtluse arengut külas. See annab võimaluse luua hooajalisi töökohti.
Kuna küla põldude viljakus on suur, siis see annab võimalus arendada mahepõllundust
2.10. KÜLA KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID
– MTÜ Prandi küla ja allikad asutamisleping 13.09.2006.a.
– MTÜ Prandi küla ja allikad põhikiri
– MTÜ Prandi küla ja allikad registrisse kandmise B-kaart
– Leping Koigi vallavolikogu ja MTÜ Prandi küla ja allikad vahel (sisaldab Koigi vallavolikogu poolt antud maa pikaajalise kasutamise õigust MTÜ-le Prandi küla ja allikad)
– Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt välja antud luba Prandi looduskaitse alal rajatiste uuendamise ja ehitamisega
– Koigi valla arengukava aastateks 2007 kuni 2017
– MTÜ Kodukant Järvamaa ja Eesti Külaliikumise Kodukant strateegia ja juhendmaterjalid
2.11. KÜLASELTSI LIIKMELISUS TEISTES ORGANISATSIOONIDES
MTÜ Prandi küla ja allikad on MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) liige ja MTÜ Kodukant Järvamaa liige. Samuti on liitutud Järvamaa turismiklaster võrgustikuga.
3. KÜLA VAJADUSED
3.1. ELULINE VAJADUS
Puhas joogivesi:
Probleeme on osades majapidamistes joogiveega, kuna suviti jäävad kaevud kuivaks. Koostöös Koigi vallaga lahendatakse antud probleem. Paljudes majades olevad salvkaevud tuleks asendada puurkaevudega, millel on parem vee kvaliteet ja ei ole ka nii suur oht kaevu kuivaks jäämisele.
Reoveed:
Taludesse tuleks rajada reovete nõuetekohased (keskkonnasõbralikud) kogumismahutid või imbsüsteemid.
Külateed:
Vajadus on kruusaga või killustikuga täita teedel tekkinud suuri auke, samuti vajavad teed hööveldadmist. Mõned väiksemad külateed vajavad katmist uue killustiku või kruusakihiga.
Küla keskel olev kruusatee lõik vajaks täies ulatuses tolmuvabaks muutmist.
Bussiliiklus:
Hommikul viib koolibuss lapsed küll külast vallakeskusesse kooli, aga tagasi ei too. Koostöös vallavalitsusega otsida võimalusi koolibussi käimapanemiseks laste koolist kojutoomiseks.
Elektrisüsteem:
Vajalik oleks jätkata elektriliinide ja alajaamade renoveerimist, et tagada ühtlane elektripinge kõikides majapidamistes.
3.2. ARENGUVAJADUS
Jätkata külakeskuse (külamaja ja külaplats) edasi arendamist ning leida külastajatele juurde ajaveetmise- ja tegutsemisvõimalusi. Lastele rajada külaplatsi juurde mänguväljak.
Reklaam:
Turismi arendamise eesmärgil on oluline Prandi looduskaitse ala tutvustamine ja küla tegevuse reklaamimine.
Küla vaatamisväärsused:
Tuleb üles leida ja korrastada küla vaatamisväärsused. Külasse võiks rajada koduloomuuseumi.
Külaselts:
Oluline on jätkuvalt tegeleda selles suunas, et kõik külapered ja võimalikult paljud külaelanikud oleksid kaasatud külaseltsi tegemistesse. Tuleb kaasa aidata ja soodustada, et külaelu eestvedajatele tekiks järelkasvu – uusi aktiivseid liikmeid, kes vajadusel võtaks külaelu eestvedamise oma õlgadele ja oleks valmis võtma vastutust.
4. KÜLA TULEVIKUPILT
Prandi küla on aastal 2019 meeldiva, turvalise ja avatud keskkonnaga, elujõuliste majapidamistega, stabiilse rahvaarvuga traditsiooniline maaküla, milles elab sõbralik ning ühtehoidev külakogukond. Külas toimib endiselt aktiivne külaliikumine, millesse on haaratud suurem osa külaelanikkonnast ja ka inimesed väljastpoolt küla.
Viie aasta pärast sooviksime, et meil oleks:
4.1. ELANIKKOND
– külasse on juurde saabunud elama noori lastega perekondi
– külaelanikkond on jätkuvalt aktiivne ja huvitatud külaelu edendamisest
– noored tunnevad endid tegijatena ja vanad kaasalööjatena
– küla alaliste elanike arv suureneb
– külas pole tühje, elaniketa majapidamisi
4.2. INFRASTRUKTUUR
– külamaja ja külaplats on jätkuvalt aktiivses kasutuses
– lahendatud on puhta joogivee probleemid
– reovete keskkonnasõbralik ärajuhtimine
– prügimajandus toimib
– teed on igal ajal sõidetavad ja suuremad teed on tolmuvabad
– tegeletakse elektriliinide ja -alajaamade kaasajastamisega
– saabunud on selgus tuleviks läbi küla rajada plaanitava uue 4-realise Tallinn-Tartu maantee planeerimise ja ehitamisega seonduvas
4.3. HEAKORD
– kõik talud on heakorrastatud ümbrusega, majapidamistes on hooned terved ja korras
– küla vaatamisväärsed kohad on korrastatud
4.4. MAJANDUS
– arenenud on väikeettevõtlus ja külasse on tekkinud töökohti
– Prandi looduskaitseala ja külamaja baasil on välja arenenud turism, mis on andnud inimestele võimaluse realiseerida omavalmistatud meeneid, korraldada toitlustamist ja majutamist jne.
– ühinetud on turismialase ketiga Järvamaal
– töökohti on loodud mahepõllumajanduse ja alternatiivpõllumajanduse (marjakasvatus, ravimtaimede ja maitsetaimede kasvatus) valdkonnas
5. KÜLA ARENGULISED EELISTUSED JA ÜLESANDED NENDE SAAVUTAMISEKS
5.1. ELANIKKOND JA ÜHISTEGEVUS
Külaelanikud on huvitatud külaelu edendamisest ja võtavad sellest aktiivselt osa.
– külarahvas käib koos, kaasatud on nii noored kui vanad – on tekkinud traditsioonid (ühised üritused, tähtpäevade pidamine, talgud, üritustel küla esindamine)
– ühiselt viiakse läbi mitmesuguseid üritusi – tehakse koolitusi, huviringe, korraldatakse õppeekskursioone
– on leitud rahaline kate projektide teostamiseks, vallavalitsus toetab nii materiaalselt kui moraalselt
– vabatahtliku töö maht suureneb
TEGEVUSED:
– selgitatakse välja soovitud ühistegevus
– kogutakse infot projektide finantseerimise kohta erinevatest fondidest
– esindatakse küla erinevatel üritustel; korraldatakse ja viiakse läbi üritusi
– luuakse koostöövõrk teiste külaseltsidega
– korraldatakse ühistalguid
5.2. INFRASTRUKTUUR, HEAKORD
– külas on laitmatu heakorrastustase ning toimiv infrastruktuur
– teed on korras ja olulisemad teed on tolmuvabad
– koolibuss viib hommikul lapsed kooli ja toob peale lõunat koolist tagasi
– ühiskasutatavad kohad niidetud, hooldatud
– külaplatsil on inimestel mitmesuguseid erinevaid võimalusi ajaveetmiseks ja puhkamiseks
– talu ümbrused on korras – hooned terved ja ümbrus niidetud ja heakorrastatud
TEGEVUSED:
– tehakse tolmuvabaks küla keskel asuv teelõik, tagatakse teede vähemalt rahuldav hooldustase
– parandatakse majapidamiste veevarustuse ja reovee keskkonnasõbraliku ärajuhtimise olukorda
– hoitakse korras ja niidetuna üldkasutatavad kohad
– külaplatsi ja külamaja kõrvale rajatakse laste mänguväljak
– esitatakse paremini heakorrastatud talusid valla poolt korraldatavale heakorrakonkursile
5.3. ETTEVÕTLUS
– külas on soodne ettevõtluskliima
– küla läbivate teede seisund on korralik ning soosib ettevõtlust
– kiire internet on kergesti kättesaadav ja taskukohane
– Prandi allikate ääres oleva lauda varemete omanik on leidnud hoonele otstarbeka rakenduse
TEGEVUSED
– soovijatele on läbi viidud koolitusi ettevõtluse käivitamiseks
– tekivad töökohad külas
– turismialases ettevõtluses leitakse võimalused omavalmistatud meenete realiseerimiseks ja pakutakse kohalikku toitu ning vajadusel ka ööbimist
– arendatakse koostööd külamaja kõrval oleva hoone varemete omanikuga
5.4. INFO, MAINEKUJUNDUS
– Prandi küla on mainekas, atraktiivne turistidele ning kohalikele elanikele
– on küla tutvustavad infovoldikud, meened, esindusvorm – küla logo kui mainekujunduseelement on aktiivses kasutuses küla blankettidel, meenetel
– külal on välja töötatud oma isikupärane meene
TEGEVUSED:
– realiseeritakse küla logo kasutamine erinevail mainekujunduselementidel – blanketid, voldikud jne.
– töötatakse välja küla esindamisel ühine esindusvorm ning atribuutika
– töötatakse välja ning realiseeritakse kohalik suveniir ja kaubamärk
– uuritakse ja kogutakse küla ajalugu, legende ja fotosid
5.5. KÜLALIIKUMINE
– külas toimib jätkuvalt aktiivne ja jätkusuutliku tegevusega külaselts
TEGEVUSED
– külaseltsi liikmed ja külaelanikud hoitakse pidevalt kursis külaseltsi tegemistega ja nad on tegevustesse kaasatud
– igati toetatakse uute külaelanike sulandumist külakogukonda ja liitumist külaseltsiga
– toetatakse ja uute aktiivsete liikmete esilekerkimist ja arengut, kes oleksid valmis külaseltsi juhtimises kaasa lööma ja vajadusel ka eestvedamise enda õlule võtma.
PRANDI KÜLA ARENGUKAVA 2009 – 2014
1. SISSEJUHATUS
Käesolev arengukava on Prandi külal esimene ja on koostatud aastateks 2008 – 2014
Aktiivsete inimeste eestvõtmisel otsustati 2006.a. Luua Prandi külaselts, mis registreeriti 26.09.2006.a. Nime all MTÜ Prandi küla ja allikad.
Põhieesmärk on küla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamine. Külaelanike huvide ja vajaduste kaitse. Prandi allikate väärtustamine ja koha tutvustamine. Kultuuri – ja spordiürituste korraldamine.
Prandi küla peamiseks väärtuseks on tema elanikkond, kaunis loodus.
Külaelanike ühistegevuse tulemusena tekkis vajadus külaelu sihipäraselt arendada. Arengukava koostamisega on tegeldud 2007 aastast, mille eestvedajaks on olnud MTÜ Prandi küla ja allikad. Korraldatud on 2 külakoosolekut, kaasatud on sellesse protsessi küla aktiivsemad elanikud. Küla esindaja Õnne Põllumets läbis küla arengukava koostamise koolituse.
Arengukava koostamisel aluseks on võetud Koigi valla arengukava aastateks 2007 – 2017 , mis võeti vastu Koigi Vallavolikogu poolt määrusega 13.09.2007.a. nr. 15. Kasutatud on Koigi vallas olemasolevat informatsiooni elanikkonna kohta. Lähtutud on MTÜ Kodukant Järvamaa strateegiast ja Eesti Külaliikumise Kodukant juhendmaterjalidest.
Prandi küla arengukava koostamisest on osa võtnud 58 inimest . Külaelanikele ja nende peredele on kas posti või interneti kaudu välja saadetud küla arengukava projekt kus on olnud võimalus parandusi ja ettepanekuid teha.On toimunud kaks külakoosolekut. Külaelanike seisukohtade kujundamiseks saadeti igasse talusse välja küsitluslehed.
Küla esindaja on viibinud mitmetel seminaridel ja koosolekutel, kus on tutvustatud küladele avanevaid investeerimisvõimalusi. MTÜ Prandi küla ja allikad juhatuse esimees on läbinud koolituse – planeerimine ja projektijuhtimine kodanikeühendustes.
MTÜ Prandi küla ja allikad on MTÜ Järva Arengu Partnerid liikmed.
Oleme liitunud Järvamaa turismi klaster- võrgustikuga.
Osaleme Vabaühenduste fondi poolt rahastatud projekti – Külaseltsi mitu tegu koolitustel. Projekti eesmärk on kogukonnateenuseid pakkuvate külaseltside institutsionaalse suutlikuse tõstmine, ühiskonna teadlikkuse tõstmine seltside poolt pakutavatest teenustest.
2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD
2.1. PRANDI KÜLA AJALOOLINE TAUST
Prandi küla mainitakse esmakordselt 1564.a. , mil küla kandis Kardena nime. 17. sajandi algul rajati küla kohale mõis, mis 1760 aastani kandis sama nime. Siit alates hakati mõisa selle omanike Brantenite järgi Prandiks nimetama. Prandi on laiemalt tuntud oma kuulsate allikate tõttu, mis moodustavad, siin 1,4 ha suuruse allikajärve. Siinsed põhjaallikad annavad sekundis kuni 400 liitrit vett. Järvest saab alguse Prandi (ka Seinapalu ja Veskiaru) jõgi, mis 28 km kaugusel Säreveres Pärnu jõkke suubub. Jõe keskjooksul Näsuvere küla lähedal Rikassaares leiti 1969.a. Maaparandus-töödel 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga, mis on Eesti suurim relvaleid. Arheoloogide arvates ohverdati relvad jõkke 5.-6. sajandil. Oma noormeheeas töötas Prandis teomehena Mahtra ülestõusu kesksemaid tegelasi Hans Tertsius (1818-1900)
2.2. KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS
Prandi küla asub Järvamaal Koigi vallas Tallinn–Tartu maantee ääres. Kaugus Tallinna 100 km ja Tartusse 89 km. Küla asub vallakeskusest ca 3 km kaugusel ning maakonnakeskusest 15 km kaugusel. Küla piirneb lääne suunas Paide valla Veskiaru ja Seinapalu külaga, põhja suunas Nurmsi külaga. Ida –ja lõuna suunas Koigi valla Koigi külaga. Küla läbib riigimaanteede kategoorias 3,4 km pikkune kõrvalmaantee Mäe-Prandi.
2.3. KÜLA LOODUSLIKUD OLUD
Prandi küla läänepoolses osas paikneb Prandi looduskaitse ala , mille pindala on 871,4 ha. Looduskaitseala eesmärk on Prandi allikajärve ja Prandi jõe, lamminiitude, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude, siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, rohundite-rikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning kaitsealuste taime- ja linnuliikide kaitse.
Maastik on tasane .Küla edela ja lääne suunas asuvad metsad, küla keskel aga põllumaa.
Külaelanikud on ära kasutanud meie külas asuvat Prandi looduskaitse- ala eripära ja allikjärve ilu. Allika äärde on rajatud külaelanike poolt looduskeskus, kus sisustatakse oma vaba aega. Rajatud on loodusrada, paadisild, lava. Kaardistatud on looduskaitseala. Ehitatud on grillmaja, parkimisplats, lõkkeplats. Perekond Russaku poolt on ehitatud kiik.
Tänu meie küla ilusale loodusele ja rajatud looduskeskusele külastatakse meid sageli. Populaarseks on saanud meie rahvarohked suveüritused.
2.4. KÜLA MAJANDUSLIKUD OLUD
Külas ettevõtlust ei toimu.Koigi põllumajandusühistu OÜ Koigi harib enamiku külas olevatest põllu- ja rohumaadest.
Kuna küla asukoht on transpordi suhtes soodne (Tallinn-Tartu maantee ääres, maakonna keskusesse Paide 15 km), siis tööl käivate inimeste töökohad asuvadki suuremates lähemalasuvates keskustes – Paides( 15 km), Koigi keskuses( 3 km) , Imaveres (13 km).
2.5. KÜLA INFRASTRUKTUUR
Küla on täielikult elektrifitseeritud, kuid probleeme on olnud voolukõikumisega,sest pinge on madal. Aegunud elektriliinid ja-alajaamad vajaksid renoveerimist.
Juurdepääs internetile on olemas, kuid see on keeruline ja suhteliselt kallis.
Küla läbib riikliku tähtsusega kruusakattega Mäe-Prandi kõrvalmaantee , mida Järva Teed hoiavad pidevalt korras suveperioodil hööveldatakse teekatet ja niidetakse teeääri, talveperioodil hoitakse tee lumevaba.
Kohaliku tähtsusega teed vajaksid enam tähelepanu ja korrastamist. Osa teid on sügiseti ja kevadeti raskesti läbitavad. Ka kohaliku tähtsusega teedel on niidetud teeääri.
Kõikides taludes on olemas oma kaevud. Puurkaevusid on külas vähe, enamlevinud on salvkaevud.
Enamikes taludes puuduvad nõuetele vastav kanalisatsiooni heitvete ärajuhtimine – kogumiskaevud ja imbkaevud.
Toetudes Koigi vallavolikogu 9.08.2007 määrusele nr. 13 , mis käsitleb jäätmehoolduseeskirju Koigi vallas, on Prandi külas enamus talusid liitunud korraldatud jäätmeveoga.
Küla keskel asub külaseltsi poolt rajatud lipuväljak ja külakaart koos teadetetahvliga.
Suviseks külarahva kooskäimise kohaks on rajatud külaplats , mis asub Prandi allikate ääres.
Kooskäimiseks oleks vajalik külamaja, mis võimaldaks aastaringset sihipärast tegevust (üritused, seminarid, ringid jne). Külamajas võiks asuda ka külasaun. Kuna külaseltsil on väljaehitatud looduskeskus , siis külamaja olemasolu korral oleks võimalik meil arendada ka turismialast tegevust. Tekitada külasse uusi töökohti ( majutusteenus, giid, toidlustamine, meenete valmistamine, sauna teenus jne.) Ühinesime ka Järvamaa turismiklastriga , et tõsta tootearendusvõimekust.
Talvised jõuluüritused külarahvaga oleme seni läbi viinud Põllumetsa talus.
Postkontor, arstipunkt, vallavalitsus, kauplus, kool, lasteaed asuvad meie külast 3 km kaugusel Koigi alevikus.
Peaegu igas talus on oma sõiduvahend , selle puudumisel korraldavad vajaminevad sõidud vanemal põlvkonnale põlvkonnale nende lapsed või ka sõbralikud naabrid.
2.6. KÜLAELANIKKOND
Majad asuvad külas hajali – tegemist on tüübilt hajakülaga.
Prandi küla on suhteliselt väike küla, kus on 28 majapidamist. Nedest kolmes majapidamises elavad inimesed suviti.
Külas elab 56 inimest, nendest 23 naised ja 23 mehed ning 10 koolis käivat last. 8 inimest on pensioni ealised. Rahvuse järgi on kõik külaelanikud eestlased.
2007.a. asus külasse elama 2 noort inimest. Talukohti on otsitud rohkemgi.
Külategevusse on haaratud perede kolm põlvkonda.Nii saab tekkida küla järjepidevus, ühendada vanade tarkus ja noorte tegusus. Iga pere toob külaüritusele kaasa ka oma sõpru ja tuttavaid, nii et küla tegemistega haaratud isikute ring on lai . Küla üritustest ja ettevõtmistest on osa võtnud 70- 80 inimest külaperedest. Suveüritused on meil rahvarohked, keskmiselt 250 -300 inimest. Tullakse nii naaberküladest kui ka kaugemalt maakonnast.
Prandi küla on tegus, jätkusuutlik küla.
2.7. KÜLA INIMKAPITAL
Prandi külas elavate inimeste kui ka nende pereliikmete hariduslik tase on küllaltki kõrge. Samuti elab meil väga erinevate, heade kutseoskustega inimesi .See on potensiaal, mis tuleb ära kasutada küla arengu huvides.
– 10 inimest Prandi külaelanikest , nende peredest ja MTÜ liikmetest omavad või on omandamas kõrgemat haridust.
Prandi külas on heade kutseoskustega inimesi väga erinevatelt tööaladelt : üks inimene töötab maakonnalehe juures, on veel elektrik,potsepp, turvatöötaja, mitmed mehhaanikud, autojuhid, traktoristid, müüjad,lasteaaednikud,õpetajad, ettevõtlusega tegelevad inimesed jne.
Kuna Prandi külaelanike peredes on esindatud väga erinevate ametitega inimesi, siis on see külaelu arengule igati positiivselt ja mitmekülgselt mõjunud.
2.8. KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ
Prandi külaelu uueks ärkamisajaks võiks lugeda 2006.aasta suve, mil otsustati külaelanike poolt korraldada külakokkutulek .Selleks ürituseks oli vaja ette valmistada külaplats, mis oli külas kunagi aastaid tagasi olemas olnud. Ajalooliselt on taoliseks kokkusaamise kohaks olnud Prandi allikate äärne ala. Külaplatsi korrastamisel võeti maha võsa, tasandati pinnast. Kokkutuleku jaoks püstitati ajutised ehitised . Külarahva tegemistest ja tahtest oli näha, et oli saabunud aeg külaelu üheskoos edasi arendada. 13.09.2006 moodustati külaelanike poolt mittetulundusühing, millele pandi nimeks MTÜ Prandi küla ja allikad. MTÜ asutajaliikmeteks oli 26 inimest. Pärast külaseltsi moodustamist on seltsiga liitunud veel 9 inimest. Liikmete hulgas on nii külaelanikke, kui ka nende perede liikmeid ja on ka inimesi teistest piirkondadest.Neid kõiki inimesi ühendab see, et neile on oluline Prandi küla areng.
Ühistööna on rajatud Prandi allikate äärde 1,8 km pikkune loodusrada, kus on taimi tutvustavad sildid, paadisild, tantsupõrand koos lavakaarega, lõkkeplats, autode parkimisplats, grillmaja, WC. Kaardistatud on Prandi looduskaitseala. Samuti on paigaldatud informatiivsed suunaviidad ja on ehitatud kiik . Iga talu on istutanud külaplatsi äärde puu. Küla keskele on pandud selleks ehitatud kivimüüritisele külakaart ,paigaldatud on lipumast. Pidevalt hooldame üheskoos ca 2,5 ha suurust maa-ala.
Selleks, et luua uusi väärtusi, oleme kirjutanud 8 projekti, nendest 1 ootab veel komisjoni otsust.
Kohaliku Omaalgatuse Programmile (KOP) oleme kirjutatud 5 projekti, mis on ka rahastatud.
Projekt: „Tere tulemast Prandi külla“
Projekt: „Kõik inimese heaks“
Projekt: „Võrdsed võimalused kõigile laulmiseks ja tantsimiseks
Prandi laululaval ja heakorrastatud looduses“
Projekt: „Prandi grillkoda“
Projekt: „Heakorrastatud Prandi“
Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) oleme kirjutanud projekte 2 korral , mis ka rahastati.
Projekt: „Prandi loodusraja rekonstrueerimine“
Projekt: „Prandi loodusraja hooldamine ja edasiarendsamine“
Komisjoni otsust ootab 1 projek.
Avatud Eesti Fondi projekt: „Uus lähenemine külaelu tutvustamisel“
Kõiki projekte on toetanud Koigi vallavalitsus ja igasse projekti on paigutatud ka mittetulundusühingu enda rahalisi ressursse.
TRADITSIOONIDEST
– igal suvel korraldatakse kolm üritust, millest on võimalik osa võtta kõikidel inimestel ka väljaspoolt Prandi küla. Need üritused on kujunenud üsna populaarseks ja rahvarohkeks.
– koos tähistame ka jõulupühi
on olemas oma Prandi laul, logo ja moto
– küla keskel asuval teadetetahvlil õnnitletakse iga kuu selle kuu sünnipäevalapsi
Prandi külaelanikud ei ole valinud külavanemat. Seni on küsimusi ja probleeme lahendanud külaaktiiv.2009.a. plaanitakse välja töötada külavanema statuut ja korraldatakse valimised.Lisaks muule on külavanema olemasolu vajalik, et MTÜ esimehel oleks, kellega koos lahendada külaelu küsimusi.
Seltsitegevusele on olnud takistuseks, et puudub oma külamaja või selleotstarbelised ruumid. Eriti on see takistuseks talvisel külmal ajal.
Koostöö Koigi vallaga on väga heal ja mõistval tasemel. Tegutseme ühise eesmärgi nimel teineteist toetavalt.
Oma tegemistes on toetutud ka teistele ettevõtetele , organisatsioonidele, MTÜ-dele ( Järvamaa Keskkonnateenistus ,Sõrandu külaselts ,Koigi kultuuriselts, eakate klubi Hõbehall, Koigi Põhikool, Koigi lasteaed Kalevipoeg, OÜ Koigi, OÜ Invester, AS Järva Teed jt.)
2.9. HINNANG KÜLA OLUKORRALE
SWOT- analüüs
TUGEVUSED NÕRKUSED
Inimesed on koostööaldid, arenemis- Puudub kooskäimise koht, külamaja
võimelised Inimeste töökohad on kaugemal
Ei ole töötuid Külas puudub ettevõttlus
Arhailised talukohad Kohati on külaelanike huvid
Haridustase hea vastandlikud
Olemas on aktiivgrupp, eestvedajad Ettevõtluse alustamine majandus-
Olemasolevad infrastruktuurid likult raske
on rahuldavas olukorras Aja puudus
Külas on looduskaitseala Halvadvõimalus interneti ka-
Valdav on maalähedane elustiil sutamiseks ja ka vähesed oskused
Kaugus keskustest: Koigist 3 km. Mõnel inimesel madal enesehin-
Maakonnakeskusest 15 km, suu- nang
rematest linnadest Tallinn 100km, Halb ühistranspordi ühendus.
Tartu 89 km Tühjalt seisvad suured ja lagune-
Erinevate ametioskustega inimesed nud põllumajandushooned
On olemas kohaliku omavalitsuse
toetus
Looduslikult kaunid kohad
Enamuses haritud põllu- ja heinamaad
VÕIMALUSED OHUD
Linna lähedus Euronõuded pärsivad ettevõtlust
Tallinn-Tartu maantee ääres Keskkonnateenistuse ranged
Rahastamisvõimalused erinevatest eeskirjad
fondidest ja teistest allikatest Raskustele allaandmine
Turismi arendamine Teistele lootmine
Alternatiivne põllumajandus,mesin- Kohustuste, lubaduste mit-
dus , tootmine küla tarbeks (munad tetäitmine
piim.väikeloomad…) Ajude äravool
Kohalik laste hoidmisteenus Ei tehta õigeid otsuseid
Küla esindamine vallavolikogus
Koostööpartnerid
Naabrivalve, külasisene hoolekanne
Koostöö naaberküladega
On veel säilinud mõisaaegset arhitektuuri
Suurte lagunenud põllumajandushoonete
kordategemine ja kasutusse võtmine
Küla aktiivgrupi ning koostööaldi elanikkonna ühistegevusena on Prandi
külal eeldusi külaelu püsimajäämisele ning väärtustamisele. Arenemis-
võimelised külaelanikud suudavad ära kasutada õppimis- ja rahastamis-
võimalusi.
Küla territooriumil asub Prandi looduskaitseala, mis annab külale võimaluse liituda maakonna turismiketiga. See omakorda loob võimalused ettevõtluse arenguks. Teiselt poolt paneb suured nõuded küla korrasolekule ja annab tõuke edasiarenemisele. Kaunis looduskeskkond annab arengueeldused turismiettevõtluse arenemisel. Ka külastatavuse suurenemine soodustab külaelanike ühistegevust ning turismiettevõtluse arengut külas. See annab võimaluse luua hooajalisi töökohti.
2 .10. KÜLA KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID
– Koigi valla arengukava aastateks 2007 kuni 2017
– MTÜ Prandi küla ja allikad asutamisleping 13.09.2006.a.
– MTÜ Prandi küla ja allikad registrisse kandmise B-kaart
– Leping Koigi vallavolikogu ja MTÜ Prandi küla ja allikad vahel
(sisaldab Koigi vallavolikogu poolt antud maa pikaajalise kasutamise õigust MTÜ-le Prandi küla ja allikad ).
– Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt välja antud luba
Prandi looduskaitse alal rajatiste uuendamise ja ehitamisega
– MTÜ Kodukant Järvamaa ja Eesti Külaliikumise Kodukant strateegia ja
juhendmaterjalid
3. KÜLA VAJADUSED
3.1. ELULINE VAJADUS:
Puhas joogivesi:
Probleeme on osades majapidamistes joogiveega, kuna suviti jäävad
kaevud kuivaks. Koostöös Koigi vallaga lahendatakse antud prob-
leem. Paljudes majades olevad salvkaevud tuleks asendada puurkaevudega, millel on parem vee kvaliteet ja ei ole ka nii suur oht kaevu kuivaks jäämisele.
Reoveed:
Taludesse tuleks rajada reovete nõetekohased (keskkonnasõbralikud) kogumismahutid või imbsüsteemid.
Külateed:
Vajadus kruusaga lappida teedel tekkinud suuri auke. Hööveldada teid.
Ojasalu – Kalda vaheline teelõik vajaks tolmuvabaks muutmist.
Elektrisüsteem:
Vajalik oleks renoveerida elektriliinid ja alajaamad.
3.2. ARENGUVAJADUS:
Külamaja ehitus :
Külal puudub kooskäimise koht, seega on korduvalt ülesse kerkinud külamaja ehitamise vajadus. Prandi allikate äärde on kahe aasta jooksul välja ehitatud külaplats , mis annab võimaluse suviti ühisüritusi korraldada. Taotletud on Koigi vallalt Prandi allikate äärde pikaajalise maakasutuse õigust, kuhu saaks ehitada külamaja. Koostöös Koigi vallaga on alustatud projekteerimistööde ettevalmistamisega.
Veebileht:
Kogukonna liikmete ning avalikkuse paremaks informeerimiseks MTÜ ja külaelanike tegevustest on vajalik luua oma veebileht.
Reklaam:
Turismi arendamise eesmärgil on oluline Prandi looduskaitse ala tutvustamine ja küla tegevuse reklaamimine. Plaanitud on teha küla tutvustavad voldikud ja küla logoga meened.
Küla vaatamisväärsused:
Tuleb üles leida ja korrastada küla vaatamisväärsused. Külasse võiks rajada koduloomuuseumi.
4. KÜLA TULEVIKUPILT
Prandi küla on aastal 2008 elujõuliste majapidamistega, stabiilse rahvaarvuga, turvalise ja avatud keskkonnaga, sõbralik ning ühtehoidev külakogukond.
Viie aasta pärast sooviksime, et meil oleks:
4.1. ELANIKKOND
– on olemas oma külamaja, kus on võimalik korraldada erinevaid üritusi, nõupäevi, kursusi, veeta vaba aega ning vahetada infot.
– külaelanikud on huvitatud külaelu edendamisest
– noored tunnevad endid tegijatena ja vanad kaasalööjatena
– külas on jätkuvalt noori peresid ja lapsi
– küla alaliste elanike arv suureneb
4.2. INFRASTRUKTUUR
– lahendatud on puhta joogivee probleemid
– reovete keskkonnasõbralik ärajuhtimine
– prügimajandus toimib
– teed on igal ajal sõidetavad
– tegeletakse elektriliinide ja -alajaamade kaasajastamisega
4.3. HEAKORD
– iga talu on heakorrastatud ümbrusega, majapidamistes on hooned terved ja korras
– küla vaatamisväärsed kohad on korrastatud
4.4. MAJANDUS
– on arenenud väikeettevõtlus ja külasse on tekkinud töökohti
– Prandi looduskaitseala ja külamaja baasil on välja arenenud turism, mis
on andnud inimestele võimaluse realiseerida omavalmistatud meeneid,
korraldada toitlustamist ja majutamist jne.
– ühinetud on turismialase ketiga Järvamaal
5. KÜLA ARENGULISED EELISTUSED JA ÜLESANDED
NENDE SAAVUTAMISEKS
5.1. ELANIKKOND JA ÜHISTEGEVUS
Külaelanikud on huvitatud külaelu edendamisest ja võtavad sellest
aktiivselt osa
– külarahvas käib koos, kaasatud on nii noored kui vanad – on tekkinud traditsioonid (tähtpäevade pidamine, talgud, valla päevadel ja mujal küla esindamine)
– on olemas külamaja, mida aktiivselt külaelanikud kasutavad. Korraldatakse erinevaid üritusi – nõupäevi, kursusi ning veedetakse vaba aega
– on leitud rahaline kate projektide teostamiseks, vallavalitsus toetab nii materiaalselt kui moraalselt
– vabatahtliku töö maht suureneb
TEGEVUSED:
– selgitatakse välja soovitud ühistegevus
– kogutakse infot projektide finantseerimise kohta erinevatest fondidest
– esindatakse küla erinevatel üritustel; korraldatakse ja viiakse läbi üritusi
– luuakse koostöövõrk teiste külaseltsidega
– eri fondide abil ja koostöö tulemusena ehitatakse külakeskust
– korraldatakse talguid
5.2. INFRASTRUKTUUR, HEAKORD
– külas on laitmatu heakorrastustase ning toimiv infrastruktuur
– teed on korras ja osaliselt tolmuvabad
– ühiskasutatavad kohad niidetud, hooldatud
– talu ümbrused on korras – hooned terved ja ümbrus niidetud
TEGEVUSED:
– tehakse tolmuvabaks küla keskel asuv teelõik, tagatakse teede vähemalt rahuldav hooldustase
– hoitakse korras ja niidetuna üldkasutatavad kohad
– esitatakse paremini heakorrastatud talusid valla poolt korraldatavale heakorrakonkursile.
5.3. ETTEVÕTLUS
– külas on soodne ettevõtluskliima
– küla läbivate teede seisund on korralik ning soosib ettevõtlust
– Prandi allikate ääres oleva lauda omanik on leidnud
otstarbeka rakenduse oma hoonele
TEGEVUSED
• soovijatele on läbi viidud õppusi ettevõtluse käivitamiseks
• tekivad töökohad külas
– turismi ettevõtluses leitakse võimalused oma valmistatud meenete realiseerimiseks ja pakutakse kohalikku toitu
– arendatakse koostööd külamaja kõrval oleva hoone omanikuga
5. INFO, MAINEKUJUNDUS
– Prandi küla on mainekas, atraktiivne turistidele ning kohalikele elanikele
– külas asub infotahvel, kus elanikud saavad infot
– külal on oma interneti kodulehekülg
– on küla tutvustavad infovoldikud, meened, esindusvorm- küla logo kui mainekujunduseelement on aktiivses kasutuses küla blankettidel, meenetel
– külal on oma isikupärane meene
TEGEVUSED:
– realiseeritakse küla logo kasutamine erinevail maineku- junduselementidel – blanketid, voldikud jne.
• töötatakse välja küla esindamisel ühine esindusvorm ning atribuutika
• töötatakse välja ning realiseeritakse kohalik suveniir ja kaubamärk
